Viisin alles hiljuti läbi kaalu - ja tervislikutoitumise grupihüpnoosi, mille käigus selgus, et inimesed on tegelikult vägagi teadlikud sellest, kuidas on õige toituda ning mida tähendab tasakaalustatud toitumine. Enamus osalejatel oli üleliigne ja tasakaalustamata toidu tarbimine tingitud hoopis stressist. Stressi üks tagajärgi on kontrollimatud isud.
Isudega seotud emotsionaalsed teemad langevad tavaliselt ühte neist kategooriatest:
- stress, pinge, ärevus, hirm või kärsitus.
- depressioon või kurvameelsus
- väsimus, energiapuudus
- rahuldamata vajadused rõõmu, mängu, põnevuse ja meelelahutuse järele ehk palju tööd ja vähe rõõmu.
- iha armastuse, kiindumuse, tunnustuse ja romantika või seksuaalse rahulduse järele.
- viha, põlgus, kibestumus või pettumus.
- tühjus, ebakindlus või igatsus lohutuse järele.
Loomulikult läheb iga inimese kõht tühjaks aga normaalse söögiisu ja pühadeaegsete söömisorgiate kõrval on olemas veel lakkamatu, tüütu ja kogu olemust vallutav vastapandamatu söögiisu. Painav söögiisu on obsessiivne isu kindla toidu järele. ee erineb tavalisest näljatundest ja seda saab leevendada parajasti külmapist leiduvaga. On kindlad mõtted ja ihad mingi kindlat tüüpi toidu järele. Tegemist on isuga, mis ei võimalda vabalt valida, kas süüa või mitte. Isu valitseb inimese üle aga mitte kellelegi ei meeldi ülemvõimu all olla. Kui taltsutada oma isusid, siis kaob ebatervislik toitumisviis.
Isud tulevad sageli rahuldamata jäänud põhivajadustest rõõmu, põnevuse või armastuse järele - need on tunded, mida peetakse ''normaalseteks'' ja isetervendavateks. Inimesed söövad, et uinutada endas ebamugavaid emotsioone.
Stress on meie elu lahutamatu osa ning mingil eluperioodil kogeme me kõik ka stressi seisundit. Stress on keha reaktsioon mingile olukorrale, kus meie keha ja mõistus üritavad kohaneda selliselt, et see mõjutab ka meie kesknärvisüsteemi, vereringet ning meie sisemisi elundkondi. Stressi tagajärjeks võivad olla mitmed erinevad kehalised muutused või ilmingud nagu näiteks seletamatud söögiisud, juuste välja langemine, närvilisus jne.
Osad inimesed on stressi suhtes palju tundlikumad kui teised. Nimetagem need inimesed A ja B tüüpi inimesteks:
A-tüüpi inimesed on häälestanud ennast konkureerimisele, mis tähendab, et nad võivad käituda vaenulikult või sõjakalt stressi seisundis. Nad saavutavad oma elus põhimõtteliselt kõik, mis endale sihiks loovad, kuid nad ei ole kunagi sellega rahul, mis neil on. Peale iga eesmärgi saavutamist tuleb neil uus eesmärk mida hakkavad läbi viima. Nad on pidevalt pinges, rahutud, närvilised ning võivad katkestada ka teiste inimeste jutu poole sõnapeal. Nad ohverdavad oma tööaja sageli eraelule ning neil on täpsed ajagraafikud, mida nad oma elus järgivad. Kuigi A-tüüp isikud on väga enesekindlad ning edukad elus, siis tegelikult oma sisemuses peavad nad enesele pidevalt tõestama, milleks nad on võimelised ning kas nad üldse on võimelised oma eesmärke saavutama. See on niiöelda peidetud enesekriitika, millele ei pruugita tähelepanu pöörata.
B- tüüpi inimesed on aga tagasihoidlikumad ning nemad on võimelised alati võtma keset kiiret tööaega puhkepausi ilma, et tunneksid sellepärast mingeid süümepiinasid. Nad ei vihasta nii kergekäeliselt ning nad on palju kannatlikumad inimesed. Oma ülesannetega tulevad nad toime ka siis, kui nad neid oma esimeseks prioriteediks ei määra. Kuid ka nemad satuvad stressi seisundi ning nende puhul on äärmiselt oluline, et nad hakkavad sellega tegelema juba kohe algusfaasis.
Stressi ilmingud:
- Tihedad peavalud
- Tunned ennast ka peale magamist väsinuna
- Tunned hirmu oma ajagraafiku suhtes
- Süüdistad ennast, et mitte miski ei õnnestu sul nii nagu sa seda sooviksid
- Sul on keskendumisraskused
- Viid läbi enda jaoks niiöelda lohutusjoomist või - söömist
- Ei suuda minna vastu uuele päevale
- Oled kergesti ärrituv ning närviline
Stressitekitajad on kõik võimalikud olukorrad, mis kutsuvad esile kehas stressivastase kohanemisreaktsiooni. Stressitekitajad võivad olla tõsised probleemid - haigus, töövahetus, sassis suhted, liigne ülekoormus. Kuid stressi võib tekitada vabalt ka lihtne olukord nagu liiklusummik või pliiatsi kaotamine.
Kuid stress ei ole alati tingimata halb. Stress võib olla ka meie edasiviisaks jõuks, mis muudab meid enesekindlamaks ning aitab meid eesmärke saavutada. Kuid oluline on see, et stress ei kahjustaks meie tervislikku seisundit.
Kui inimene satub stressi, siis tema esimene tunne on ärevus, millele järgneb vastupanu märgatud ohule. Sa kas hakkad endale vastu võitlema või vastupidi üritad probleemi eest põgeneda, sest see hirmutab sind nii, et sa ei julge sellele otsa vaadata. Kolmas staadium on juba see, kui inimene tunneb ennast kurnatuna.
Stressiga kaasnevad mitmed muutused meie kehas. Jäsemetest valgub veri meie ajju ja kehasse. Inimese kuulmine muutub teravamaks ning keha hakkab rohkem higistama. Eriti käed ja jalad. Ka hingamine kiireneb ja lihased lähevad pinge. Inimese nägemine muutub oluliselt teravamaks ja inimese reageering kõigele on muutub kiiremaks. Kuid teisel tüübil inimestest vastupidi muutub reageering otstarbetuks ja aeglaseks. See sõltub stressi astmest. Stress võib tuua kaasa endaga ka tõsised tervisehädad nagu seljahädad, ekseem, lihase krambid ja isegi vähk, mida seostatakse pingeliste elusündmustega. Pingelise perioodi algusfaasist väljakujunenud vähini võib kulgeda kõigest kaks aastat.
Stressiga aitab võidelda enese eest hoolitsemine, trenn, väljasõit perega, reisimine, looduses jalutamine, enesedistsipliin, rahunemine, huumor ja sõbrad. Nendest tegelikult piisab, et ennast stressi olukorrast välja tuua. Kuid muidugi on ka hüpnoos tugevama stressiastme puhul üks võimalik lahendus, kus aitab hüpnoos muuta nii alateadlike mustreid, mis selle stressi sinus esile toob kui ka aitab sul süvendada endas lõõgastus protsessi koos rõõmu tundega, et parandada elu kvalikteeti.
Tee endale oma vabal päeval üks rituaalvann, kus sa kasutad ka küünlaid ja endale meelepärast muusikat. Võid kasutada ka viirukit või õlilampi. Aroomidel ja lõhnadel on samuti tugev mõju meie meeltele ning lõhnad aitavad meil lõõgastuda oma keha, vaimu ja meeli. Lõhnadena soovitaksid roosi, lavendlit, apelsini või jasmiini. Need kõik sisaldavad endas nii armastuse, kui ka lõõgastuseks vajaminevaid aroome. Tee seda kindlasti päeval, kui sa ei ole närvis või pinges, siis on tulemus pikaajaline ja tugevam sinu jaoks. Kindlasti on soovitatav harrastada ka erinevaid hingamistehnikaid. Näiteks jooga hingamisharjutused aitavad sul sügavalt lõõgastuda.
Toiduainetest aitavad stressi kehast väljutada näiteks banaan, bataat, roheline tee, taime tee, spinat, tume šokolaad ja pähklid. Kuid siinkohal on oluline, et ei toimuks ületarbimist. Seda väljapääsu ei soovita kasutada inimestel, kelle üheks stressi väljundiks on liigsed isud ja õgimine.
Hüpnotisöör Jüri
Isudega seotud emotsionaalsed teemad langevad tavaliselt ühte neist kategooriatest:
- stress, pinge, ärevus, hirm või kärsitus.
- depressioon või kurvameelsus
- väsimus, energiapuudus
- rahuldamata vajadused rõõmu, mängu, põnevuse ja meelelahutuse järele ehk palju tööd ja vähe rõõmu.
- iha armastuse, kiindumuse, tunnustuse ja romantika või seksuaalse rahulduse järele.
- viha, põlgus, kibestumus või pettumus.
- tühjus, ebakindlus või igatsus lohutuse järele.
Loomulikult läheb iga inimese kõht tühjaks aga normaalse söögiisu ja pühadeaegsete söömisorgiate kõrval on olemas veel lakkamatu, tüütu ja kogu olemust vallutav vastapandamatu söögiisu. Painav söögiisu on obsessiivne isu kindla toidu järele. ee erineb tavalisest näljatundest ja seda saab leevendada parajasti külmapist leiduvaga. On kindlad mõtted ja ihad mingi kindlat tüüpi toidu järele. Tegemist on isuga, mis ei võimalda vabalt valida, kas süüa või mitte. Isu valitseb inimese üle aga mitte kellelegi ei meeldi ülemvõimu all olla. Kui taltsutada oma isusid, siis kaob ebatervislik toitumisviis.
Isud tulevad sageli rahuldamata jäänud põhivajadustest rõõmu, põnevuse või armastuse järele - need on tunded, mida peetakse ''normaalseteks'' ja isetervendavateks. Inimesed söövad, et uinutada endas ebamugavaid emotsioone.
Stress on meie elu lahutamatu osa ning mingil eluperioodil kogeme me kõik ka stressi seisundit. Stress on keha reaktsioon mingile olukorrale, kus meie keha ja mõistus üritavad kohaneda selliselt, et see mõjutab ka meie kesknärvisüsteemi, vereringet ning meie sisemisi elundkondi. Stressi tagajärjeks võivad olla mitmed erinevad kehalised muutused või ilmingud nagu näiteks seletamatud söögiisud, juuste välja langemine, närvilisus jne.
Osad inimesed on stressi suhtes palju tundlikumad kui teised. Nimetagem need inimesed A ja B tüüpi inimesteks:
A-tüüpi inimesed on häälestanud ennast konkureerimisele, mis tähendab, et nad võivad käituda vaenulikult või sõjakalt stressi seisundis. Nad saavutavad oma elus põhimõtteliselt kõik, mis endale sihiks loovad, kuid nad ei ole kunagi sellega rahul, mis neil on. Peale iga eesmärgi saavutamist tuleb neil uus eesmärk mida hakkavad läbi viima. Nad on pidevalt pinges, rahutud, närvilised ning võivad katkestada ka teiste inimeste jutu poole sõnapeal. Nad ohverdavad oma tööaja sageli eraelule ning neil on täpsed ajagraafikud, mida nad oma elus järgivad. Kuigi A-tüüp isikud on väga enesekindlad ning edukad elus, siis tegelikult oma sisemuses peavad nad enesele pidevalt tõestama, milleks nad on võimelised ning kas nad üldse on võimelised oma eesmärke saavutama. See on niiöelda peidetud enesekriitika, millele ei pruugita tähelepanu pöörata.
B- tüüpi inimesed on aga tagasihoidlikumad ning nemad on võimelised alati võtma keset kiiret tööaega puhkepausi ilma, et tunneksid sellepärast mingeid süümepiinasid. Nad ei vihasta nii kergekäeliselt ning nad on palju kannatlikumad inimesed. Oma ülesannetega tulevad nad toime ka siis, kui nad neid oma esimeseks prioriteediks ei määra. Kuid ka nemad satuvad stressi seisundi ning nende puhul on äärmiselt oluline, et nad hakkavad sellega tegelema juba kohe algusfaasis.
Stressi ilmingud:
- Tihedad peavalud
- Tunned ennast ka peale magamist väsinuna
- Tunned hirmu oma ajagraafiku suhtes
- Süüdistad ennast, et mitte miski ei õnnestu sul nii nagu sa seda sooviksid
- Sul on keskendumisraskused
- Viid läbi enda jaoks niiöelda lohutusjoomist või - söömist
- Ei suuda minna vastu uuele päevale
- Oled kergesti ärrituv ning närviline
Stressitekitajad on kõik võimalikud olukorrad, mis kutsuvad esile kehas stressivastase kohanemisreaktsiooni. Stressitekitajad võivad olla tõsised probleemid - haigus, töövahetus, sassis suhted, liigne ülekoormus. Kuid stressi võib tekitada vabalt ka lihtne olukord nagu liiklusummik või pliiatsi kaotamine.
Kuid stress ei ole alati tingimata halb. Stress võib olla ka meie edasiviisaks jõuks, mis muudab meid enesekindlamaks ning aitab meid eesmärke saavutada. Kuid oluline on see, et stress ei kahjustaks meie tervislikku seisundit.
Kui inimene satub stressi, siis tema esimene tunne on ärevus, millele järgneb vastupanu märgatud ohule. Sa kas hakkad endale vastu võitlema või vastupidi üritad probleemi eest põgeneda, sest see hirmutab sind nii, et sa ei julge sellele otsa vaadata. Kolmas staadium on juba see, kui inimene tunneb ennast kurnatuna.
Stressiga kaasnevad mitmed muutused meie kehas. Jäsemetest valgub veri meie ajju ja kehasse. Inimese kuulmine muutub teravamaks ning keha hakkab rohkem higistama. Eriti käed ja jalad. Ka hingamine kiireneb ja lihased lähevad pinge. Inimese nägemine muutub oluliselt teravamaks ja inimese reageering kõigele on muutub kiiremaks. Kuid teisel tüübil inimestest vastupidi muutub reageering otstarbetuks ja aeglaseks. See sõltub stressi astmest. Stress võib tuua kaasa endaga ka tõsised tervisehädad nagu seljahädad, ekseem, lihase krambid ja isegi vähk, mida seostatakse pingeliste elusündmustega. Pingelise perioodi algusfaasist väljakujunenud vähini võib kulgeda kõigest kaks aastat.
Stressiga aitab võidelda enese eest hoolitsemine, trenn, väljasõit perega, reisimine, looduses jalutamine, enesedistsipliin, rahunemine, huumor ja sõbrad. Nendest tegelikult piisab, et ennast stressi olukorrast välja tuua. Kuid muidugi on ka hüpnoos tugevama stressiastme puhul üks võimalik lahendus, kus aitab hüpnoos muuta nii alateadlike mustreid, mis selle stressi sinus esile toob kui ka aitab sul süvendada endas lõõgastus protsessi koos rõõmu tundega, et parandada elu kvalikteeti.
Tee endale oma vabal päeval üks rituaalvann, kus sa kasutad ka küünlaid ja endale meelepärast muusikat. Võid kasutada ka viirukit või õlilampi. Aroomidel ja lõhnadel on samuti tugev mõju meie meeltele ning lõhnad aitavad meil lõõgastuda oma keha, vaimu ja meeli. Lõhnadena soovitaksid roosi, lavendlit, apelsini või jasmiini. Need kõik sisaldavad endas nii armastuse, kui ka lõõgastuseks vajaminevaid aroome. Tee seda kindlasti päeval, kui sa ei ole närvis või pinges, siis on tulemus pikaajaline ja tugevam sinu jaoks. Kindlasti on soovitatav harrastada ka erinevaid hingamistehnikaid. Näiteks jooga hingamisharjutused aitavad sul sügavalt lõõgastuda.
Toiduainetest aitavad stressi kehast väljutada näiteks banaan, bataat, roheline tee, taime tee, spinat, tume šokolaad ja pähklid. Kuid siinkohal on oluline, et ei toimuks ületarbimist. Seda väljapääsu ei soovita kasutada inimestel, kelle üheks stressi väljundiks on liigsed isud ja õgimine.
Hüpnotisöör Jüri
Copyright@ Valgus inglid OÜ
Koduleht on kaitstud autoriõigusega.
Kodulehel oleva informatsiooni ja piltide jagamine ning kopeerimine ilma omaniku nõusolekuta on keelatud!
Kodulehe töötlus: Ruth Pukman
Koduleht on kaitstud autoriõigusega.
Kodulehel oleva informatsiooni ja piltide jagamine ning kopeerimine ilma omaniku nõusolekuta on keelatud!
Kodulehe töötlus: Ruth Pukman
