Meie teadvustasand on mõistatus, milles on rohkem salapära kui teadmisi. Läbi iseenda teadvuse saame me suunata ja määratleda seda, kes me oleme täna, millised on meie prioriteetid elule ning millises suunas me parasjagu liigume. Minu jaoks on inimestega töötamise juures kõige olulisemaks aspektiks nende teadvustasandi mõistmine ja tunnetamine. Kui ei ole ühendust teadvustasandiga, siis ei saa ka ühendust inimese endaga. Minu alljärgnev tekst võiks aidata mõista kõigil lugejatel, kes nad on vaimsuse piiril täna ja kui pikk maa neil on veel kõndida enda täieliku avastamiseni.
Meie inimeste teadvus on justkui püha tühjus, millel puudub kindel määratletus. On teatud puudused, mis ei lase meil teadvuse loomust kohe ära tunda. Nendeks on teadvuse loomus, mis on meile liiga lähedal, et seda näha ja mõista. Nagu me ei näe iseenda nägu, ei saa me näha ka iseenda teadvust. Samasmoodi on meie teadvus liiga lihtne, et seda uskuda, liiga sügav, et selle põhjani tungida ning liiga uskumatu, et seda täielikult hoomata.
Teadvusel on võime luua maailma läbi meie loovuse. Meie loovus on osa universumi algpõhjusest. Inimese teadvusel on kaks kindlat aspekti:
1) taju, mis on suhteline nähtus
2) tühjus, mis on absoluutne aspekt.
Teadvus on olemas kogu mateerias, erinevatel kokku- ja lahkumähkumise tasanditel ning teadvuse loomuse mõistmine tähendab ühtlasi ka kõikide asjade loomuse mõistist. Meie teadvus jaguneb omakord kaheks sfääriks - isikuliseks ja kollektiivseks. Viimane on see, mis inimesi kõige enam mõjutab ning võtab üle ka domineerimise meie isiklikult sfäärilt.
Inimesed kipuvad enda jaoks välja valima mingi konkreetse nähtuse või teadmise ühiskonna hallist massist ning ristivad need vaimseks, müstiliseks, üleisikuliseks. Tegelikult paljud nähtudes on eelisikulised, eelmõistuslikud, eelkonventsionaalsed ja isegi regressiivsed. Holograafiline idee valgustab mõistetamatut sidet, mis avaldub ühe või mitme inimese teadvuses korraga. Vähemalt nii uskus seda olevat Šveitsi teadlane Carl Jung, kes sõnastas selliselt inimese kollektiivse alateadvuse. ''Arhetüübid mõjutavad nii üksikute inimeste kui ka kogu inimkonda tervikuna.'' Ta oli veendunud, et unenäod, looming, fantaasiad ja hallutsinatsioonid sisaldavad sümboleid ja ideid, mis tulenevad suurel määral maailma mütoloogiast ja religioonidest ning tekivad kõik ühest ja samast allikkast - kollektiivsest alateadvusest. Tegelikult aga kujutavad müüdid endast universumis olevate ja kõike elavat mõjutavate fundamentaalsete organiseerivate printsiipide avaldumist. Need arhetüübid avalduvad läbi indiviidide psüühika, mida inimesed ise ei loo. Need asetatakse inimese psüühikasse kõrgemalt tasandilt. Kõige algsemates vormides kujutavad arhetüübid endast inimvastuvõtlikkuse piiride taga asuvaid täiesti abstraktseid kosmilisi põhimõtteid. Kuid ebatavalises seisundis võivad nad avalduda ka sisemise nägemise, maitse, haistmise ja kompimise või kuulmise abil.
Inimesel on niiöelda kolm teadvustasandit, mille mina liigitan madalaks, keskmiseks ja kõrgeks. Esimesel teadvuse tasandil ehk madalamail tasandil olev inimene on oma karma ja alateadvuse meelevallas. Inimene ei oma enda üle ise võimu ning ta on praktiliselt oma soovide ja ihade ori, sest ei suuda vastu panna alateadvuse sunnile. Ta ei suuda kõiki oma tegusi endale teadvustada ning seega ta teenib ainult iseennast ja oma ühisvälja. Selline inimene küll võtab osa ühiskonnas ja perekonnas toimuvast, kuid siiski ta arvestab eelkõige iseendaga ning ignoreerib teiste huve, eriti, kui need ei too talle mingil määral kasu. Ka tema vaated elule üldises plaanis on primitiivsed ning tema mõtlemine koosneb vähesest hulgast sotsiaalsele keskkonnale omastest mõttemallidest. Kui sellisel inimesel peaks olema lisaks sellele ka energiaväli tugev, siis on väga paljudel temaga keeruline vestelda, sest ta ei kuula kedagi, sest ta ei mõista ümbritsevat keskkonda. Ta hinnangud mõjutavad kaasinimesi väga tugevalt, kuna ta on tugeva energeetilise laenguga inimtüüp, kuid tema vibratsiooni tase on madal. Selline inimene ka ärritub kergesti, kui keegi on temaga erimeelt või arutelu kujuneb liiga pikaks. Ta suudab küll teha endale suurt karjääri ning omada head intuitsiooni taju, kuid tema tundestruktuur on väga madal ja ''jämedad'' emotsioonid nagu kadedus, vihkamine, kahjurõõm ja õelus on ülekaalus. Sellises tasandil olev inimene ei käi ka kirikus näiteks sellepärast, et paluda kellegi teise või ühiskonna heaolu eest vaid selle jaoks, et paluda Jumalalt midagi iseendale. Igatsus on pääseda välja porisest elust ning oluline oma au, silmapaiste, edu ja karjäär. Raha ja rikkus annavad tema jaoks võimu, mis aitab toita egotasandit. Ta ka ignoreerib saatuse vihjeid ning teda midagi tegema sundida on võimalik vaid läbi välise jõu. Kui ta satub raskesse olukorda elus, siis võib see tuua talle kaasa afektiseisundi, kus ta ei suuda leppida kaotusega. Teda võivad tema teel saata mitmed vägivaldsed olukorrad, pisarad, needused ja vihkamine teatud isikute sutes. Nemad ei näe iial, et üks lõpp toob inimese ellu teise uue alguse.
Kõige laialdasem tee on aga keskmine tee, kus inimene asub niiöelda teisel teadvuse tasandil. Siin on väga palju erinevaid inimesi. Need inimesed teadvustavad endale oma kohta siin maailmas ning teavad, millised on õiged tegurid. Tema tahe on osaliselt juhitav ning seega on ta võimeline piirama oma taotlustest ihasid ja soove. Kuid siiski on suur osa veel tema tahtest ühisvälja mõjutuses. Ta tunnetab küll teatud inimgruppidega ühtsust ning teha seda ka iseseisvalt, kuid tema eetiline tunnetus on veel nõrk ning ta ei ole selle õigsuses täiesti kindel ning võib palju endas kahelda. Kahelda just selles, mida lai ühiskond ei tunnusta. Ta suudab püstitada enda jaoks elueesmäre ning on võimeline täitma mitmeid pikaajalisi programme, suudab olla loov ning mõistev. Kuid karmat, kui üleüldiste sündmuste ja mõtete seost ta sellel tasandil siiski eriti tunnetada ei suuda. Kuid ta siiski suudab lugeda teatud informatsiooni niiöelda peentasandilt. Ta usub, et saatusel on talle aegajalt midagi öelda, kuid kahjuks märke kipub ta tõlgendama ühiselt halli massi ühiskonnaga ning individuaalselt seda tõlget kätte saada on tal keeruline. Seega on sellel tasandil mitmed tõlgendused veel ekslikud. Mida rohkem ta edasi areneb, seda enam hakkab ta mõistma erinevaid karmalisi programme ning ta mõistab ka, et tema pealmine ülesanne on siiski areneda sisemiselt. Ta suudab näha seost sisemise ja välimise maailma vahel ning on valmis tegema ka enda arengu nimel mitmeid pingutusi. Teine tasand võiks olla näiteks väga iseloomulik emale, kes elab veel oma laste elu ja vaatab maailma läbi oma laste silmade. Pere toetamine tundub siin pühana ja neid, kes seda ei tee, neid ei pea nad õigeteks inimesteks. Sellel tasandil olevale inimesele on ka iseloomulik tunne, et kontrollida saab läbi võimu. Psühholoogilist mugavust suudab ta tunda ainult siis, kui tunneb oma üleolekut ja võimu teiste üle. Siin kontrollib tahe energeetilisi vooge ja iidoliks on tahteline inimene, kes oskab allutada kogu oma isikliku elu ühele eesmärgile ning saavutada ka tulemusi. Oma sisemist maailma aga suudab ta tunnetada vaid teatud piirides ja tihti võõra abiga. Tal võib olla tunne, et ta mõtted pole tema enda omad ning need tulevad kusagilt mujalt. Tema sõnad materialiseeruvad ja ta hakkab endale teadvustatult kasutama ratsionaalset mõtlemist. Ta suudab lõpuks oma mõtted jagada iseseisvalt õigeks ja valeks. Oma sisemist emotsionaalset elu oskab ta hinnata lähtudes eetikast. Ta suudab läbi oma emotsioonide mõjutada ühiskonda ning ta on enda lähedasi inimesi võimeline väga hästi ka tunnetama. Ta teab,, et oma tahtega on võimalik tal kontrollida oma emotsioone, tegusid ja mõtteid kuid see on tema jaoks raske. Ta tajub peenenergiaid ning psüühiline energia on tema jaoks tajutav. Ta mõistab ka näiteks seda, et mälestused minevikust, üleelamistest ja õnnetustest on mõttetud ning ta töötab selle nimel, et nendest vabaks saada.
Kolmandal teadvuse tasandil olev inimene näeb oma tegude karmalisi tagajärgi ning tunnistab neid eelkõige iseendale. Tal on teatav võim nii iseenda kui ka kogu maailma üle ning nõudmised iseendale seoses sellega ka kasvavad. Ta saavutab pääsu iseenda sügavale alateadvusesse ning mõistab tema ümber olevaid karmalisi seoseid. Ta on võimeline väheste energeetiliste pingutusteta tekitama suuri muutusi. Ta omab teadvustatult võimu maagilise maailma üle ja võib vastavalt isiklikule initsiatiivile sekkuda teiste inimeste ühisvälja ja muuta peenstruktuure. Ta on võimeline oma mõtteid rahustama, alla suruma ning isegi peatama. Ta saab oma mõttejõu abil mõjutada tema ümber olevat maailma. See tähendab, et ta on suuteline juhtima isegi universumi psühhilist jõudu. Väga tugeva energeetikaga inimene on võimeline liikuma suurte gruppide karmasse. Ta töötab koos ühisväljaga ning tema eetiline toime on nii tugev, et ta saab muuta suurte gruppide maailmatunnetust. Need inimesed ei pruugi olla vaid vaimsed õpetajad, vaid ka kirjanikud, muusikud, ühiskonnategelased , kunstnikud. Tema suur ülesanne ongi osaleda vastavates karmalistes ülesannetes. Ta on võimeline ohverdama oma isiklikud soovid suurte ühisväljade huvidele ja mõjutama suuri sotsiaalseid ühisvälju. Selline inimene motiveerib enda kõrval olevaid inimesi keskenduma rohkem enda sisemisele puhtusele ning kooskõlale. Kuid sellele teele jõudmiseks peab inimene läbima ühiskondliku ühisvälja isetu teenimise kuruse ja saal ajal uutma oma alateadvuse programme nii, t ühiskonna teenimine oleks samaaegselt inimese enda karma teenimine. selline inimene kiirgab vaimset valgust ning nende lähedasse suhtlusringkonda kuulumine lahendab paljude teiste probleeme justkkui iseenesest.
Jüri Pukman
Meie inimeste teadvus on justkui püha tühjus, millel puudub kindel määratletus. On teatud puudused, mis ei lase meil teadvuse loomust kohe ära tunda. Nendeks on teadvuse loomus, mis on meile liiga lähedal, et seda näha ja mõista. Nagu me ei näe iseenda nägu, ei saa me näha ka iseenda teadvust. Samasmoodi on meie teadvus liiga lihtne, et seda uskuda, liiga sügav, et selle põhjani tungida ning liiga uskumatu, et seda täielikult hoomata.
Teadvusel on võime luua maailma läbi meie loovuse. Meie loovus on osa universumi algpõhjusest. Inimese teadvusel on kaks kindlat aspekti:
1) taju, mis on suhteline nähtus
2) tühjus, mis on absoluutne aspekt.
Teadvus on olemas kogu mateerias, erinevatel kokku- ja lahkumähkumise tasanditel ning teadvuse loomuse mõistmine tähendab ühtlasi ka kõikide asjade loomuse mõistist. Meie teadvus jaguneb omakord kaheks sfääriks - isikuliseks ja kollektiivseks. Viimane on see, mis inimesi kõige enam mõjutab ning võtab üle ka domineerimise meie isiklikult sfäärilt.
Inimesed kipuvad enda jaoks välja valima mingi konkreetse nähtuse või teadmise ühiskonna hallist massist ning ristivad need vaimseks, müstiliseks, üleisikuliseks. Tegelikult paljud nähtudes on eelisikulised, eelmõistuslikud, eelkonventsionaalsed ja isegi regressiivsed. Holograafiline idee valgustab mõistetamatut sidet, mis avaldub ühe või mitme inimese teadvuses korraga. Vähemalt nii uskus seda olevat Šveitsi teadlane Carl Jung, kes sõnastas selliselt inimese kollektiivse alateadvuse. ''Arhetüübid mõjutavad nii üksikute inimeste kui ka kogu inimkonda tervikuna.'' Ta oli veendunud, et unenäod, looming, fantaasiad ja hallutsinatsioonid sisaldavad sümboleid ja ideid, mis tulenevad suurel määral maailma mütoloogiast ja religioonidest ning tekivad kõik ühest ja samast allikkast - kollektiivsest alateadvusest. Tegelikult aga kujutavad müüdid endast universumis olevate ja kõike elavat mõjutavate fundamentaalsete organiseerivate printsiipide avaldumist. Need arhetüübid avalduvad läbi indiviidide psüühika, mida inimesed ise ei loo. Need asetatakse inimese psüühikasse kõrgemalt tasandilt. Kõige algsemates vormides kujutavad arhetüübid endast inimvastuvõtlikkuse piiride taga asuvaid täiesti abstraktseid kosmilisi põhimõtteid. Kuid ebatavalises seisundis võivad nad avalduda ka sisemise nägemise, maitse, haistmise ja kompimise või kuulmise abil.
Inimesel on niiöelda kolm teadvustasandit, mille mina liigitan madalaks, keskmiseks ja kõrgeks. Esimesel teadvuse tasandil ehk madalamail tasandil olev inimene on oma karma ja alateadvuse meelevallas. Inimene ei oma enda üle ise võimu ning ta on praktiliselt oma soovide ja ihade ori, sest ei suuda vastu panna alateadvuse sunnile. Ta ei suuda kõiki oma tegusi endale teadvustada ning seega ta teenib ainult iseennast ja oma ühisvälja. Selline inimene küll võtab osa ühiskonnas ja perekonnas toimuvast, kuid siiski ta arvestab eelkõige iseendaga ning ignoreerib teiste huve, eriti, kui need ei too talle mingil määral kasu. Ka tema vaated elule üldises plaanis on primitiivsed ning tema mõtlemine koosneb vähesest hulgast sotsiaalsele keskkonnale omastest mõttemallidest. Kui sellisel inimesel peaks olema lisaks sellele ka energiaväli tugev, siis on väga paljudel temaga keeruline vestelda, sest ta ei kuula kedagi, sest ta ei mõista ümbritsevat keskkonda. Ta hinnangud mõjutavad kaasinimesi väga tugevalt, kuna ta on tugeva energeetilise laenguga inimtüüp, kuid tema vibratsiooni tase on madal. Selline inimene ka ärritub kergesti, kui keegi on temaga erimeelt või arutelu kujuneb liiga pikaks. Ta suudab küll teha endale suurt karjääri ning omada head intuitsiooni taju, kuid tema tundestruktuur on väga madal ja ''jämedad'' emotsioonid nagu kadedus, vihkamine, kahjurõõm ja õelus on ülekaalus. Sellises tasandil olev inimene ei käi ka kirikus näiteks sellepärast, et paluda kellegi teise või ühiskonna heaolu eest vaid selle jaoks, et paluda Jumalalt midagi iseendale. Igatsus on pääseda välja porisest elust ning oluline oma au, silmapaiste, edu ja karjäär. Raha ja rikkus annavad tema jaoks võimu, mis aitab toita egotasandit. Ta ka ignoreerib saatuse vihjeid ning teda midagi tegema sundida on võimalik vaid läbi välise jõu. Kui ta satub raskesse olukorda elus, siis võib see tuua talle kaasa afektiseisundi, kus ta ei suuda leppida kaotusega. Teda võivad tema teel saata mitmed vägivaldsed olukorrad, pisarad, needused ja vihkamine teatud isikute sutes. Nemad ei näe iial, et üks lõpp toob inimese ellu teise uue alguse.
Kõige laialdasem tee on aga keskmine tee, kus inimene asub niiöelda teisel teadvuse tasandil. Siin on väga palju erinevaid inimesi. Need inimesed teadvustavad endale oma kohta siin maailmas ning teavad, millised on õiged tegurid. Tema tahe on osaliselt juhitav ning seega on ta võimeline piirama oma taotlustest ihasid ja soove. Kuid siiski on suur osa veel tema tahtest ühisvälja mõjutuses. Ta tunnetab küll teatud inimgruppidega ühtsust ning teha seda ka iseseisvalt, kuid tema eetiline tunnetus on veel nõrk ning ta ei ole selle õigsuses täiesti kindel ning võib palju endas kahelda. Kahelda just selles, mida lai ühiskond ei tunnusta. Ta suudab püstitada enda jaoks elueesmäre ning on võimeline täitma mitmeid pikaajalisi programme, suudab olla loov ning mõistev. Kuid karmat, kui üleüldiste sündmuste ja mõtete seost ta sellel tasandil siiski eriti tunnetada ei suuda. Kuid ta siiski suudab lugeda teatud informatsiooni niiöelda peentasandilt. Ta usub, et saatusel on talle aegajalt midagi öelda, kuid kahjuks märke kipub ta tõlgendama ühiselt halli massi ühiskonnaga ning individuaalselt seda tõlget kätte saada on tal keeruline. Seega on sellel tasandil mitmed tõlgendused veel ekslikud. Mida rohkem ta edasi areneb, seda enam hakkab ta mõistma erinevaid karmalisi programme ning ta mõistab ka, et tema pealmine ülesanne on siiski areneda sisemiselt. Ta suudab näha seost sisemise ja välimise maailma vahel ning on valmis tegema ka enda arengu nimel mitmeid pingutusi. Teine tasand võiks olla näiteks väga iseloomulik emale, kes elab veel oma laste elu ja vaatab maailma läbi oma laste silmade. Pere toetamine tundub siin pühana ja neid, kes seda ei tee, neid ei pea nad õigeteks inimesteks. Sellel tasandil olevale inimesele on ka iseloomulik tunne, et kontrollida saab läbi võimu. Psühholoogilist mugavust suudab ta tunda ainult siis, kui tunneb oma üleolekut ja võimu teiste üle. Siin kontrollib tahe energeetilisi vooge ja iidoliks on tahteline inimene, kes oskab allutada kogu oma isikliku elu ühele eesmärgile ning saavutada ka tulemusi. Oma sisemist maailma aga suudab ta tunnetada vaid teatud piirides ja tihti võõra abiga. Tal võib olla tunne, et ta mõtted pole tema enda omad ning need tulevad kusagilt mujalt. Tema sõnad materialiseeruvad ja ta hakkab endale teadvustatult kasutama ratsionaalset mõtlemist. Ta suudab lõpuks oma mõtted jagada iseseisvalt õigeks ja valeks. Oma sisemist emotsionaalset elu oskab ta hinnata lähtudes eetikast. Ta suudab läbi oma emotsioonide mõjutada ühiskonda ning ta on enda lähedasi inimesi võimeline väga hästi ka tunnetama. Ta teab,, et oma tahtega on võimalik tal kontrollida oma emotsioone, tegusid ja mõtteid kuid see on tema jaoks raske. Ta tajub peenenergiaid ning psüühiline energia on tema jaoks tajutav. Ta mõistab ka näiteks seda, et mälestused minevikust, üleelamistest ja õnnetustest on mõttetud ning ta töötab selle nimel, et nendest vabaks saada.
Kolmandal teadvuse tasandil olev inimene näeb oma tegude karmalisi tagajärgi ning tunnistab neid eelkõige iseendale. Tal on teatav võim nii iseenda kui ka kogu maailma üle ning nõudmised iseendale seoses sellega ka kasvavad. Ta saavutab pääsu iseenda sügavale alateadvusesse ning mõistab tema ümber olevaid karmalisi seoseid. Ta on võimeline väheste energeetiliste pingutusteta tekitama suuri muutusi. Ta omab teadvustatult võimu maagilise maailma üle ja võib vastavalt isiklikule initsiatiivile sekkuda teiste inimeste ühisvälja ja muuta peenstruktuure. Ta on võimeline oma mõtteid rahustama, alla suruma ning isegi peatama. Ta saab oma mõttejõu abil mõjutada tema ümber olevat maailma. See tähendab, et ta on suuteline juhtima isegi universumi psühhilist jõudu. Väga tugeva energeetikaga inimene on võimeline liikuma suurte gruppide karmasse. Ta töötab koos ühisväljaga ning tema eetiline toime on nii tugev, et ta saab muuta suurte gruppide maailmatunnetust. Need inimesed ei pruugi olla vaid vaimsed õpetajad, vaid ka kirjanikud, muusikud, ühiskonnategelased , kunstnikud. Tema suur ülesanne ongi osaleda vastavates karmalistes ülesannetes. Ta on võimeline ohverdama oma isiklikud soovid suurte ühisväljade huvidele ja mõjutama suuri sotsiaalseid ühisvälju. Selline inimene motiveerib enda kõrval olevaid inimesi keskenduma rohkem enda sisemisele puhtusele ning kooskõlale. Kuid sellele teele jõudmiseks peab inimene läbima ühiskondliku ühisvälja isetu teenimise kuruse ja saal ajal uutma oma alateadvuse programme nii, t ühiskonna teenimine oleks samaaegselt inimese enda karma teenimine. selline inimene kiirgab vaimset valgust ning nende lähedasse suhtlusringkonda kuulumine lahendab paljude teiste probleeme justkkui iseenesest.
Jüri Pukman
