Süütunne on tohutult võimas emotsioon, mida inimene on võimeline enda sees kogema ja endaga kaasas kandma. Erinevad uuringud on kinnitanud, et süütunde emotsioon võib isegi suurendada inimese veres tsütokiini aktiivsus taset, mille tagajärjel inimene on oluliselt vastuvõtlikum erinevatele viirustele, haigustele ning isegi kasvataja tekkesse. Seetõttu võib tugev süütunne meie sees häirida meie immuunsüsteemi ning põhjustad füsioloogilist mõju. Lisaks kasvatab ka süütunne inimese kehakaalu. On tehtud ka uuringud, mis tõestavad, et raskema kehakaaluga inimesed tunnevad endas suuremat süütunnet, kui teised. Inimese mõtted ja tunded on oluliseks signaali allikaks ka meie füüsilisele kehale ning seega juhendavad nad mitte ainult meie käitumist vaid ka füüsilist tervist. Seega süütunne on kahjulik ka meie füsioloogilisele tervisele, mitte ainult vaimsele.
Süütunnet on üpris raske tuvastada. See võib ilmneda mitmel erineval viisil ning paljudel juhtudel on see meie sees kui endale teadvustamata emotsioon. Te võite ennast tunda süüdi milleski, mida te olete teinud valesti oma minevikus aga võite tunda endal ka süüd millegi kohta, mida te teinud ei ole. Võib olla tunnete te süüd millegi sellise ees, mida te soovisite, et oleksite võinud teha teisiti näiteks või on keegi teile enda pettumuse tagajärjel üritanud sisendada süütunnet, võtmata enda süüd ise omaks. Samas võite ennast süüdistada isegi siis, kui olete kellestki teisest parem ning heidate endla ette, et ehk olete te liiga isekas, et ei mõistnud teist aidata.
See näitab, et süü ei ole mitte ainult halb meie vaimsele tervisele, vaid ka meie füsioloogilisele tervisele. Tegelikult ei saa me teha enam olematuks seda, mis on minevikus läinud valesti ning seega süütunde emotsioon ei anna meile midagi muud kui kahjustab meie tervist. Seega tuleks oma süütundega tegeleda juba varases staadiumis, enne, kui see lõppeb mõne füüsiline haigus ilminguga või muu tõsisema tagajärjega nagu näiteks depressioon. Kõige pealt on äärmiselt oluline teha kindlaks, mis on selle süütunde põhjuseks, kas seda olukorda on võimalik enam muuta ning siis see tunne endast vabaks lasta. 85% maailma inimestest tunnevad millegi suhtes süüd ning ei teadvusta endale mis on selle tunde tagajärg ning et tegelikult ei anna selline emotsioon meile mitte mingit kasu, sest suuremas osas ei anna enam minevikus olnut muuta. Lisaks ei pea keegi võtma endale süüd kellegi teise tegude, sõnade või otsuste ees, mida ka tihti tehakse. Kõige parem näide selle kohta on see, kui näiteks ema tahab, et sa laoksid tema puud ära aga sa seda mingil põhjusel teha ei saa siis hakkad sa tundma endas süüd, sest sa ei teinud seda.
Oma hüpnoosi seanssides olen ma täheldanud, et suurem osa inimese probleemidest saab alguse juba lapsepõlvest, kus on läbi tehtud mingi valulik olukord, peale mida inimene kannab endas kaasas terve elu teatud laadi süütunnet. See on tihti teadvustamata süütunne, sest ei mõisteta, miks mingi muster elus kordub, kuigi seda läbi enda süütunde pidevalt ise tegelikult esile kutsutakse.
Lapsena on meie vanemad meie suurmaks eeskujuks ning me jälgime kõiki nende reaktsioone ja otsuseid hoolega ning hiljem me võtame ka nende arvamused ja käitumise omaks. Laps usub, et nii nagu vanemad meile õpetavad, et nii peabki kõik olema. Kuid laps, keda on pidevalt kritiseeritud, tähelepanust ilma jäetud, tõrjutud, hüljatud või ahistatud, järeldab lõpuks, et tema endaga on midagi valesti. Ta süüdistab kõiges selles iseennast, et on kõik selle ära teeninud enda vale käitumise tõttu. Iga laps armastab oma vanemaid olenemata sellest, sellest, kuidas vanemad temasse suhtuvad. Laps on valmis isegi enda vajadused kõrvale lükkama, et olla oma vanemate silmis hea. Kuid ainsaks mõjutajaks lapsepõlves ei ole kindlasti vaid laste kritiseerimine vaid ka näiteks see, kui vanemad kasutavad ära oma last abikaasadevahelises võitluses. Selline olukord paneb justkui lapsele vastutuse, et temast oleneb vanemate õnne.
Laps võib tunda vastutust iga perekonnas toimuva probleemi ees - haigus, lahutus või surm. Sellega võtab laps endale vastutuse, mida ta emotsionaalselt kanda ei jõua ning sellest saabki raske koorem kogu inimese eluks, mis mõjutab inimese eluteed läbi alateadlike mustrite, hirmude ja blokkide. Paljud olukorrad võivad niiölda teadvustasandilt haavadeparanemisena küll terveneda, kuid alateadvuse tasandile jäävad need mälestused alles aktiivsena.
Esimene oluline samm enda tervendamiseks ja elu muutmiseks on tunnistada endale tõde ja vaadata enda olukorrale otsa. Kui oled seda endale tunnistanud, siis on lootust, et suudad mõista, kui vale ja ebavajalik tunne on süütunne. Alles siis saad sa hakata end sellest koormast vabastama.
Hüpnotisöör Jüri
Süütunnet on üpris raske tuvastada. See võib ilmneda mitmel erineval viisil ning paljudel juhtudel on see meie sees kui endale teadvustamata emotsioon. Te võite ennast tunda süüdi milleski, mida te olete teinud valesti oma minevikus aga võite tunda endal ka süüd millegi kohta, mida te teinud ei ole. Võib olla tunnete te süüd millegi sellise ees, mida te soovisite, et oleksite võinud teha teisiti näiteks või on keegi teile enda pettumuse tagajärjel üritanud sisendada süütunnet, võtmata enda süüd ise omaks. Samas võite ennast süüdistada isegi siis, kui olete kellestki teisest parem ning heidate endla ette, et ehk olete te liiga isekas, et ei mõistnud teist aidata.
See näitab, et süü ei ole mitte ainult halb meie vaimsele tervisele, vaid ka meie füsioloogilisele tervisele. Tegelikult ei saa me teha enam olematuks seda, mis on minevikus läinud valesti ning seega süütunde emotsioon ei anna meile midagi muud kui kahjustab meie tervist. Seega tuleks oma süütundega tegeleda juba varases staadiumis, enne, kui see lõppeb mõne füüsiline haigus ilminguga või muu tõsisema tagajärjega nagu näiteks depressioon. Kõige pealt on äärmiselt oluline teha kindlaks, mis on selle süütunde põhjuseks, kas seda olukorda on võimalik enam muuta ning siis see tunne endast vabaks lasta. 85% maailma inimestest tunnevad millegi suhtes süüd ning ei teadvusta endale mis on selle tunde tagajärg ning et tegelikult ei anna selline emotsioon meile mitte mingit kasu, sest suuremas osas ei anna enam minevikus olnut muuta. Lisaks ei pea keegi võtma endale süüd kellegi teise tegude, sõnade või otsuste ees, mida ka tihti tehakse. Kõige parem näide selle kohta on see, kui näiteks ema tahab, et sa laoksid tema puud ära aga sa seda mingil põhjusel teha ei saa siis hakkad sa tundma endas süüd, sest sa ei teinud seda.
Oma hüpnoosi seanssides olen ma täheldanud, et suurem osa inimese probleemidest saab alguse juba lapsepõlvest, kus on läbi tehtud mingi valulik olukord, peale mida inimene kannab endas kaasas terve elu teatud laadi süütunnet. See on tihti teadvustamata süütunne, sest ei mõisteta, miks mingi muster elus kordub, kuigi seda läbi enda süütunde pidevalt ise tegelikult esile kutsutakse.
Lapsena on meie vanemad meie suurmaks eeskujuks ning me jälgime kõiki nende reaktsioone ja otsuseid hoolega ning hiljem me võtame ka nende arvamused ja käitumise omaks. Laps usub, et nii nagu vanemad meile õpetavad, et nii peabki kõik olema. Kuid laps, keda on pidevalt kritiseeritud, tähelepanust ilma jäetud, tõrjutud, hüljatud või ahistatud, järeldab lõpuks, et tema endaga on midagi valesti. Ta süüdistab kõiges selles iseennast, et on kõik selle ära teeninud enda vale käitumise tõttu. Iga laps armastab oma vanemaid olenemata sellest, sellest, kuidas vanemad temasse suhtuvad. Laps on valmis isegi enda vajadused kõrvale lükkama, et olla oma vanemate silmis hea. Kuid ainsaks mõjutajaks lapsepõlves ei ole kindlasti vaid laste kritiseerimine vaid ka näiteks see, kui vanemad kasutavad ära oma last abikaasadevahelises võitluses. Selline olukord paneb justkui lapsele vastutuse, et temast oleneb vanemate õnne.
Laps võib tunda vastutust iga perekonnas toimuva probleemi ees - haigus, lahutus või surm. Sellega võtab laps endale vastutuse, mida ta emotsionaalselt kanda ei jõua ning sellest saabki raske koorem kogu inimese eluks, mis mõjutab inimese eluteed läbi alateadlike mustrite, hirmude ja blokkide. Paljud olukorrad võivad niiölda teadvustasandilt haavadeparanemisena küll terveneda, kuid alateadvuse tasandile jäävad need mälestused alles aktiivsena.
Esimene oluline samm enda tervendamiseks ja elu muutmiseks on tunnistada endale tõde ja vaadata enda olukorrale otsa. Kui oled seda endale tunnistanud, siis on lootust, et suudad mõista, kui vale ja ebavajalik tunne on süütunne. Alles siis saad sa hakata end sellest koormast vabastama.
Hüpnotisöör Jüri
Copyright@ Valgus inglid OÜ
Koduleht on kaitstud autoriõigusega.
Kodulehel oleva informatsiooni ja piltide jagamine ning kopeerimine ilma omaniku nõusolekuta on keelatud!
Kodulehe töötlus: Ruth Pukman
Koduleht on kaitstud autoriõigusega.
Kodulehel oleva informatsiooni ja piltide jagamine ning kopeerimine ilma omaniku nõusolekuta on keelatud!
Kodulehe töötlus: Ruth Pukman
