Kõige olulisem on inimese tervise jaoks piisav uni. Uni on periood, kus meie füüsiline keha, vaim ja meeled saavad puhata ehk ennast välja lülitada ja oma akusid laadida. Öeldakse isegi, et inimene, kes piisavalt magab, see on kauem noor ja terve.
Unetus ehk insomnia on unehäire, mida võiks iseloomustada näiteks liiga varajane ärkamine, raskused unimusega või katkendlik uni. Kurnatud inimene aga ei pruugi end üldse unisena tunda ja ei suuda seetõttu magama jääda. See omakorda paneb tööle negatiivsete sündmuste nõiaratta, kus päevad mööduvad unetusele mõeldes ja õhtuti kardetakse magama minna. Und võib kahjustada ka näiteks liiga pikk voodis olemine, mispeale uni muutub katkendlikuks. Ka alkoholi tarbimine enne magama jäämist võib osadel inimestel küll lasta kiiresti uinuda, kuid rikub siiski une kvalikteeti ja tagajärjeks võib olla hoopis katkendlik uni. Ka palavus, valgus, haigused, stress, depressioon, muremõtted on kõik katkendliku une või une puuduse üheks põhjustajaks. Uni on halb sageli siis, kui inimesel on suured masenduse mõtted, mõni lahendamata probleem või on seljataga väga pinge rohke tööaeg. See tähendab, et inimesel on alateadvuse programmis ehk psühhikas probleem, millega ta ei tule toime ning unetus on tagajärjeks sellele rahutuse tundele.
Kuigi mingis vanuses või eluetapis on kõigil inimesel unetusega probleeme, siis üldiselt läheb see ruttu üle ja on ajutine. Kuid, et unetuse probleem ei süveneks, siis on vaja sellele kohe tähelepanu pöörata olenemata sellest, kas see võib olla lühiajaline või mitte ning sellega ka tõsiselt tegelema hakata. Iga probleemi saab laheneda vaid siis, kui me tegeleme probleemi põhjusega. Meie probleem, mille tagajärjeks on unetus, on seotud meie psühhikaga ning ka reaktstioonidega meid ümbritsevale igapäeva sündmustele. Kui me selle probleemiga koheselt ei tegele, siis võib see väike probleem unega kasvada kiiresti krooniliseks probleemiks ning jääda kestma pikaajaliselt.
Unetus ise toob kaasa meie jaoks raskeid tagajärgi. Inimene, kes on pidevalt väsinud, välja puhkamata ning kannatab murede koorma all, see inimene tõmbub ajaga rohkem endasse ja ei leia enam motivatsiooni või põhjust, enda heaolu eest hoolitsemiseks või seismiseks. Kaasneda võivad isegi tähelepanu- ja keskendusmishäired, mis mõjuvad negatiivselt nii suhetele, tööle kui ka isiklikule elule. Üks samm viib edasi teiseni ning tagajärjeks on probleemi tõsine süvenemine. Sa ärritud kergesti, sul on tohutud peavalud, sa elad ennast kaasinimeste peal välja, tunned ennast justkui haigena ja jõuetuna. Kõige hullemaks tagajärjeks võib olla südamega seotud probleemid.
Lühiajaline unetus üldiselt möödub ise. Kuid kui sul on mõni eelnevalt nimetatud sümptomitest, siis peaksid sa sellele pöörama rohkem tähelepanu ning hakkama selle probleemiga koheselt ka tegelema. Unetuse ravi meetodeid on mitmeid erinevaid nagu näiteks füüsilise aktiivsuse taseme määramine, hingamishäirete uuringu tegemine jms. Kuid üheks väga heaks võimaluseks on ka hüpnoos.
Kõige esimeseks sammuks peab olema enesele probleemi teadvustamine. Pärast probleemi teadvustamist tuleks hakata enda jaoks otsima kohest abi. Läbi hüpnoosi on võimalik vabaneda unehäiretestseetõttu, et hüpnoosi kaudu saame me ühenduse sinu alateadvusega. See on paik, kus on salvestunud kõik sinu sisemised probleemid ja psühhilised mured, mis sind koormavad ning antud juhul tekitavad unetust. Nende põhjuste kätte saamisel saab teha hüpnoosi kaudu uue sisenduse ning muuta ära niiöelda algne programm, mis unetust tekitab. Unetusest saab ajaga ka harjumus ning ka see on üks oluline osa, mis tuleks hüpnoosi kaudu muuta. oluline on leida probleemi algne põhjus ja siis sellega tegelema hakata. See vastus on aga iga inimese enda sees olemas, sest see saabki alguse inimese enda seest.
Osad inimesed kardavad uinuda, kuna näevad õudusunenägusid, unenägusid, mis korduvad või tunnetavad ennast ebaturvaliselt öösel magades. Ka see on olukord, kus tuleb leida olukorrale põhjus ning sellega kindlasti tegeleda, et see ajaga ei süveneks.
Jüri
Unetus ehk insomnia on unehäire, mida võiks iseloomustada näiteks liiga varajane ärkamine, raskused unimusega või katkendlik uni. Kurnatud inimene aga ei pruugi end üldse unisena tunda ja ei suuda seetõttu magama jääda. See omakorda paneb tööle negatiivsete sündmuste nõiaratta, kus päevad mööduvad unetusele mõeldes ja õhtuti kardetakse magama minna. Und võib kahjustada ka näiteks liiga pikk voodis olemine, mispeale uni muutub katkendlikuks. Ka alkoholi tarbimine enne magama jäämist võib osadel inimestel küll lasta kiiresti uinuda, kuid rikub siiski une kvalikteeti ja tagajärjeks võib olla hoopis katkendlik uni. Ka palavus, valgus, haigused, stress, depressioon, muremõtted on kõik katkendliku une või une puuduse üheks põhjustajaks. Uni on halb sageli siis, kui inimesel on suured masenduse mõtted, mõni lahendamata probleem või on seljataga väga pinge rohke tööaeg. See tähendab, et inimesel on alateadvuse programmis ehk psühhikas probleem, millega ta ei tule toime ning unetus on tagajärjeks sellele rahutuse tundele.
Kuigi mingis vanuses või eluetapis on kõigil inimesel unetusega probleeme, siis üldiselt läheb see ruttu üle ja on ajutine. Kuid, et unetuse probleem ei süveneks, siis on vaja sellele kohe tähelepanu pöörata olenemata sellest, kas see võib olla lühiajaline või mitte ning sellega ka tõsiselt tegelema hakata. Iga probleemi saab laheneda vaid siis, kui me tegeleme probleemi põhjusega. Meie probleem, mille tagajärjeks on unetus, on seotud meie psühhikaga ning ka reaktstioonidega meid ümbritsevale igapäeva sündmustele. Kui me selle probleemiga koheselt ei tegele, siis võib see väike probleem unega kasvada kiiresti krooniliseks probleemiks ning jääda kestma pikaajaliselt.
Unetus ise toob kaasa meie jaoks raskeid tagajärgi. Inimene, kes on pidevalt väsinud, välja puhkamata ning kannatab murede koorma all, see inimene tõmbub ajaga rohkem endasse ja ei leia enam motivatsiooni või põhjust, enda heaolu eest hoolitsemiseks või seismiseks. Kaasneda võivad isegi tähelepanu- ja keskendusmishäired, mis mõjuvad negatiivselt nii suhetele, tööle kui ka isiklikule elule. Üks samm viib edasi teiseni ning tagajärjeks on probleemi tõsine süvenemine. Sa ärritud kergesti, sul on tohutud peavalud, sa elad ennast kaasinimeste peal välja, tunned ennast justkui haigena ja jõuetuna. Kõige hullemaks tagajärjeks võib olla südamega seotud probleemid.
Lühiajaline unetus üldiselt möödub ise. Kuid kui sul on mõni eelnevalt nimetatud sümptomitest, siis peaksid sa sellele pöörama rohkem tähelepanu ning hakkama selle probleemiga koheselt ka tegelema. Unetuse ravi meetodeid on mitmeid erinevaid nagu näiteks füüsilise aktiivsuse taseme määramine, hingamishäirete uuringu tegemine jms. Kuid üheks väga heaks võimaluseks on ka hüpnoos.
Kõige esimeseks sammuks peab olema enesele probleemi teadvustamine. Pärast probleemi teadvustamist tuleks hakata enda jaoks otsima kohest abi. Läbi hüpnoosi on võimalik vabaneda unehäiretestseetõttu, et hüpnoosi kaudu saame me ühenduse sinu alateadvusega. See on paik, kus on salvestunud kõik sinu sisemised probleemid ja psühhilised mured, mis sind koormavad ning antud juhul tekitavad unetust. Nende põhjuste kätte saamisel saab teha hüpnoosi kaudu uue sisenduse ning muuta ära niiöelda algne programm, mis unetust tekitab. Unetusest saab ajaga ka harjumus ning ka see on üks oluline osa, mis tuleks hüpnoosi kaudu muuta. oluline on leida probleemi algne põhjus ja siis sellega tegelema hakata. See vastus on aga iga inimese enda sees olemas, sest see saabki alguse inimese enda seest.
Osad inimesed kardavad uinuda, kuna näevad õudusunenägusid, unenägusid, mis korduvad või tunnetavad ennast ebaturvaliselt öösel magades. Ka see on olukord, kus tuleb leida olukorrale põhjus ning sellega kindlasti tegeleda, et see ajaga ei süveneks.
Jüri
